Eesti Peavalu Selts, Connected Health klaster ja Novartis esitlevad

Migraine Innovation Challenge and Hack

30. november – 2. detsember 2018

Tallinn, Eesti
@SEB Innovatsioonikeskus

Illustratsioon: Andrew Bannecker

Miks migreen?

Migreen on rohkem kui peavalu. Migreenihoo ajal jääb inimese jaoks elu praktiliselt seisma: ta ei suuda täita oma töökohustusi ega veeta kvaliteetaega oma lähedastega.

Tervishoiu vaatest on migreen kõige sagedasem ja kõige kulukam neuroloogiline haigus, mille all kannatab Eestis iga neljas naine ja iga kümnes mees. Enamus migreeni all kannatajaid ei otsi abi tervishoiusüsteemist ja nende haigus ei ole diagnoositud või kontrolli all.

Ühiskonna jaoks on migreen üks enam inimeste  elukvaliteeti alandavatest haigustest. Migreen puudutab peamiselt noori tööeas täiskasvanuid ja fertiilses eas naisi. Kroonilise migreeniga inimene elab valuga rohkem kui pooled päevad kuus.

Konkursist

Migraine Innovation Challenge konkursiga soovime leida migreeniga elavaid inimesi ja nendega töötavaid meedikuid toetavaid digilahendusi.

Konkursi algataja on Eesti Peavalu Selts, korraldaja teaduspargi Tehnopol juhitud tervisetehnoloogia klaster Connected Health ja toetaja Novartis

Kutsume üles tehnoloogia arendajaid, iduettevõtjaid, disainereid jt oma valdkonna professionaale, aga ka tudengeid ja teadlasi. Tule ja pane ennast proovile tervishoiu päris probleeme lahendades!

Samuti julgustame konkursist osa võtma migreeni suurimaid asjatundjaid: migreeniga elavaid inimesi ja tervishoiupraktikuid. Soovime, et lahendusi ei arendataks mitte teie jaoks, vaid koos teiega!

Konkursil osaleda saad Sa kahel viisil:

– esitades konkursile oma lahenduse (ja tiimi), või

– registreerudes häkatonile eesmärgiga seal mõne arendusmeeskonnaga liituda, mentori rolli täita või lihtsalt toimuvat uudistama tulla.

Nii ideede esitamise kui ka häkatonile registreerumise tähtaeg on 27. november 2018.

Teretulnud on lahendusideed nii Eestist kui ka laiast maailmast; nii Eesti kontekstis uudsed kui ka suuremas pildis revolutsioonilised; nii ideefaasis olevad kui ka juba valmislahendused huviga Eesti turule tulla.

Konkurss tipneb häkatoniga, mis toimub 30. novembrist 2. detsembrini 2018 Tallinnas. Häkaton on satelliitüritus 30. novembril Tallinnas aset leidvale Eesti Peavalu Seltsi ja Euroopa Peavalu Föderatsiooni rahvusvahelisele migreenikonverentsile.

Ootame, et konkursi tulemusena kerkib esile 2-3 väärt lahendust, mille edasisele arendamisele ja turule jõudmisele tasub konkursi korraldajatel õlg alla panna ning mille rakenduspotentsiaal ei ole piiratud Eestiga.

Auhinnad

– 5000 eurot arendusraha ja koostöövõimalus maailma ühe suurima ravimifirmaga Novartis

– 6 kuud ekspertnõu Tehnopoli Startup Inkubaarorilt 5000 euro väärtuses

– 12 kuud Eesti tervisetehnoloogia klastri Connected Health premium-taseme liikmelisust

– 4 piletit Latitude59 2019 konverentsile 16-17. mail 2019 väärtusega 99 eurot/pilet

Väljakutsed

Koos migreeni asjatundjatega analüüsisime migreeniga elava inimese teekonda ja kokkupuutepunkte tervishoiuga. Erinevatest probleemidest ja vajadustest valisid eksperdid välja kolm olulisemat, millele konkursiga lahendusi ootame.  

Väljakutse 1: Kuidas saaksime aidata migreeni paremini ära tunda ja tõhusamalt diagnoosida?

Probleem

Esimene asi, mis migreenikuid aitab, on õigeaegne ja korrektne diagnoos. Täna ei jõua paljud tugeva peavaluga patsiendid apteekrist kaugemale ja kasutavad ainult käsimüügist ostetud valuvaigisteid. Perearstini jõudes kirjutatakse välja küll retseptirohud, kuid tihti jääb diagnoos panemata, sest erinevaid peavalu tüüpe on palju. Tõsisematel juhtudel konsulteerib perearst neuroloogiga ja suunab patsiendi edasi. Samas ei ole kõik neuroloogid peavaludele spetsialiseerunud ja ei pruugi migreeni õigesti diagnoosida. Spetsiifiliselt peavalude ja migreeniga tegelevaid neurolooge on aga piiratud arv ja ooteajad nende juurde on pikad.

Vajadus

Näeme lahendust, kus targal algoritmil tugineva diagnostilise küsimustiku ja otsustustoe abiga saaksid migreeni diagnoosimisega hakkama perearstid, tava-neuroloogid ja ka peavalu õed, mis aitaks vähendada peavalu-neuroloogide koormust. Sama tööriista lihtsam versioon saaks aidata apteekrit ja ka patsienti ennast enesehindamisel.

Väljakutse 2: Kuidas saaksime aidata migreeniga elaval inimesel oma haigust paremini mõista ja ennast ise aidata?

Probleem

Migreenihaiged tihti ei teadvusta, et migreenist tingitud tugevad peavalud on tõsine haigusseisund, mis jääb inimest saatma pea kogu eluks. Olles haiguse olemusest varakult teadlik, saab haige teha mitmeid elukorralduslike muudatusi ja sellega migreenihoogusid ennetada ja leevendada. Patsiendid õpivad aastate jooksul ennast tundma ja oskavad ka oma haigust paremini kontrolli alla hoida. Seda, läbi kogemuse haiguse tundmaõppimiseks kuluvat aega, saaks oluliselt lühendada ja sellega väga paljude inimeste elukvaliteeti tõsta.

Piiratud ajaga visiidi käigus kulub spetsialisti aeg (perearst, neuroloog, peavaluõde) patsiendi terviseseisundi hindamisele ja ravimite kirjutamisele ning väga sageli ei ole võimalik iga inimesega põhjalikku vestlust pidada, motivatsiooni ja tuge pakkuda. Täna ei ole spetsialistil patsiendile soovitada ka usaldusväärset eesti või venekeelset allikat, kust migreeni olemuse, erinevate vormide ja ka ennetavate ning hooge leevendavate võimaluste kohta teavet saada.

Teadlikkuse tõstmine haiguse iseloomust ja ennetusviisidest, uutest ravivõimalustest ja mõjudest on oluline nii migreeniku enda elukvaliteedi tõstmiseks kui ka nende inimeste jaoks, kes on otseselt mõjutatud migreenihaige eemal viibimisest seoses tugeva migreenihooga – lähedased, perekond, tööandja, kolleegid jne. Teadlikkus ja oskus migreenihooge ennetada ja nendega toime tulla, sh ka vajalike ravimite omamine ja õige kasutamine, aitab ära hoida ja vähendada ka erakorralise meditsiini osakondade (EMO) koormust ja kiirabi väljakutseid.

Vajadus

Otsime lahendust, mis aitab tervishoiutöötajal migreenipatsientide terviseharidusega ajasäästlikumalt tegeleda. Soovime, et migreeniga inimesed saaksid neile vajaliku info hõlpsasti kätte, et teave oleks neile võimalikult personaalne, atraktiivne ja arusaadav.

Väljakutse 3: Kuidas saaksime teha migreeni jälgimise lihtsamaks nii patsiendile kui ka arstile?

Probleem

Migreeni puhul on peavalupäevik kesksel kohal ja seda paluvad patsiendil täita kõik tervishoiutöötajad. Päeviku info põhjal saab arst panna diagnoosi ja määrata ravi. Patsiendil peaks päeviku pidamine aitama mõista oma haiguse olemust, peavalude vallandajaid ja ravi toimimist.

Täna tervishoius kasutusel olev peavalupäevik on paberil, sinna tuleb patsiendil märkida peavalupäevad, valu intensiivsus, tarvitatud ravimid ja nende mõju. Probleemiks on, et enamus juhtudel ei ole päeviku pidamine patsiendi jaoks motiveeriv, sest ei nähta sellest endale abi ja jääb seetõttu episoodiliseks või ei peeta seda üldse. Patsientidel, kes oma igapäevases elus on harjunud kasutama digilahendusi, kipub paberil päevik ära kaduma, selle täitmist peetakse ebamugavaks või unustatakse see hoopis ja täidetakse tagantjärele arsti ukse taga vastuvõttu oodates. Sellisena ei kujune välja pikemaajalist peavalu ajalugu, mis aitaks nii patsiendil endal kui ka arstidel teha pädevamaid otsuseid.

Tervishoiutöötaja saab paberkandjal oleva informatsiooniga tutvuda alles visiidi ajal, kulutades sellele väärtuslikke minuteid patsiendiga suhtlemise asemel. Samuti peab ta paberpäevikust kokkuvõtte digilukku sisestama, mis võtab ka aega. Lisaks päevalupäevikule soovitab peavaluõde tavaliselt ka veel toitumispäeviku pidamist, samuti paberil.

Patsiendid on omaalgatuslikult proovinud erinevaid päeviku mobiilirakendusi, kuid pidanud ka seda tülikaks, sest äpi andmeid ei saa tervishoiutöötajaga elektrooniliselt jagada. Nii kirjutatakse andmed arsti jaoks äpist välja paberile või prinditakse välja. Kuid tihti unustatakse ka äpp, kui hoogude vahele tekib pikem paus. Eestis tervishoiutöötajad ühtegi äppi patsientidele ei soovita: puuduvad eesti/vene keelsed rakendused ja inglisekeelsete osas ei ole teadmist, mis on turul olemas ja kindlust, mida neist soovitada.

Vajadus

Otsime efektiivset, lihtsat ja turvalist mobiilirakendust migreeni jälgimiseks, mis võimaldab nii patsiendil kui ka tervishoiutöötajal teha targemaid otsuseid.

Häkaton

Reede, 30. november

  • 17:30 Registreerimine, snäkid & joogid
  • 18:00 Avamine ja inspiratsioon
  • 19:00 Ideede esitlemine
  • 20:00 Tiimide moodustamine
  • 21:00 Arendusmaraton algab!
  • 00:00 Uksed suletakse

Laupäev, 1. detsember

  • 8:30 Uksed avatakse & hommikusöök
  • 9:00 Arendustöö jätkub
  • 10:00 Kontrollpunkt #1
  • 10:30 Mentorid liiguvad ringi
  • 13:00 Lõuna
  • 13:45 Arendustöö tiimides jätkub
  • 16:00 Värskenduspaus
  • 16:30 Arendustöö tiimides jätkub
  • 18:00 Kontrollpunkt #2
  • 18:30 Mentorid liiguvad ringi
  • 20:00 Õhtusöök
  • 00:00 Uksed suletakse

Pühapäev, 2. detsember

  • 8:30 Uksed avatakse & hommikusöök
  • 9:00 Arendustöö jätkub
  • 10:00 Kontrollpunkt #3: pitchimise kiirkursus
  • 10:30 Pitchi ettevalmistamine
  • 12:00 Esitlused žüriile, snäkid & joogid
  • 13:30 Üllatusesineja
  • 14:00 Võitjate väljakuulutamine, pildistamine ja tähistamine
  • 16:00 Uksed suletakse

Toimumiskoht

SEB Innovatsioonikeskus, Tornimäe 2, IV korrus, Tallinn

Eksperdid

Riina Sikkut

Eesti tervise- ja tööminister

Mark Braschinsky

MD, PhD, neuroloog Tartu Ülikooli Kliinikumi peavalukliinikus, Eesti Peavaluseltsi juht, Euroopa Peavalu Föderatsiooni ja Rahvusvahelise Peavalu Seltsi juhatuse liige

Alexandra Kubara

Novartise neuroteaduse digilahenduste valdkonna ülemaailmne juht Novartise peakontoris Baselis

Uwe Reuter

Uwe Reuter

MD, prof ja neuroloog Charité University Hospital Berliin, Euroopa Peavalu Föderatsiooni juhatuse liige, iduettevõtte M-sense nõunik

Erki Mölder

Tervisetehnoloogia investor ja iduettevõtete mentor, Unimed Grupp ja Qvalitas Arstikeskus nõukogu liige, EAS nõukogu esimees

Tõnis Jaagus

Tervise divisjoni juht Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskuses, kus arendatakse riiklikku tervise infosüsteemi, patsiendiportaali ja tervise e-teenuseid

Katrina Laks

Katrina Laks

Doktorant @TalTech, elanud kroonilise migreeniga üle 10 aasta

Anneli Virks

MD, perearst Jürgensoni Perearstikeskuses, tegeleb migreenihaigetega ja elab ise kroonilise migreeniga

Kristi Tamela

Kristi Tamela

Peavaluõde Tartu Ülikooli Kliinikumi peavalukliinikus

Maarja Mõtus

Teenusedisainer ja EKA tootedisaini osakonna juht

Kadri Lauk

Novartis Eesti äriüksuse juht ja neuroloogia teraapiaala eest vastutaja, 10+ aastat müügi- ja turunduskogemust ravimitööstuses Baltikumi piirkonnas, proviisor

Helen Kokk

Helen Kokk

Kasutajakogemuse ja teenusedisaini juht Nortalis, panustanud mitmetesse iduettevõtetesse nagu Plumbr, Skype, jpt

Veiko Raime

Mobi Lab asutaja ja tegevjuht, ingelinvestor ja iduettevõtete mentor, kelle kireks on teenuse- ning kasutajakogemuse disain

Katrin Gross-Paju

MD, neuroloog ja Lääne-Tallinna Keskhaigla Neuroloogiakeskuse juhataja, TalTech tervisetehnoloogiate instituudi dotsent

Harald Lepisk

Harald Lepisk

Elukutseline inspireerija, kes liigutab inimesi sõnadega. Lööb kaasa erinevates startup programmides, sh European Innovation Academy’s

Korraldajad

Kitty Kubo

Connected Health klaster

Esita küsimus

Jälgi uuendusi ja uudiseid

Partnerid

© 2018 Connected Health klaster. Kõik õigused kaitstud.

Sulge menüü